5 põhjust kauem magamiseks

Piisav magamine teeb sind õnnelikumaks, tervemaks ja kõhnemaks ning peaks seetõttu olema sinu prioriteet number üks! 

1. Elad kauem ja tervislikumalt 

Seos une ja tervise vahel muutub üha selgemaks. Vererõhk ja südame löögisagedus on magamise ajal madalamad. Inimestel, kes vähe magavad, kipub olema kõrgem vererõhk. Kõrge vererõhk on omakorda südamelihase infarkti ja diabeedi üks riskifaktoreid. 

Piisav magamine aitab sul püsida tervena. Vähene magamine lülitab su organismi tööle nn häirerežiimil. Eva Libman Montreali Jewish General Hospital`st on öelnud, et unepuudulikkus võib põhjustada hulga füsioloogilisi probleeme, sealhulgas kahjustada immuunsussüsteemi . 
Magamine aitab võidelda ka gripi vastu. Chicago Ülikooli uuringud näitasid, et vaktsineeritud mehed, kelle und piirati nelja tunnini ööpäevas, olid gripile oluliselt vastuvõtlikumad, kui need vaktsineeritud mehed, kelle unerežiimi ei rikutud. 

Lihtsalt öeldes, inimesed kes magavad hästi, elavad kauem. Seega – mine varem magama, see võib aidata sul püsida tervem ja elada kõrge vanuseni. 

2. Oled õnnelik ja stressivaba 

Kanadas läbi viidud küsitlus näitas, et 25% üle 15 aastastest kanadalastest kurdavad raskusi magama jäämisel. Lisaks eelnevale põeb 3.3 miljonit kanadalast insomaniat. Kaasaegsete uuringute kohaselt  on insomnia all kannatavate inimeste stressihormoonide tase normaalsest oluliselt kõrgem. See seab nende kehad nn ärevusseisundisse ning muudab lõõgastumise keeruliseks. Suutmatus magada põhjustab stressitaseme tõusu veelgi ning see omakorda võib viia laastava tulemuseni. Inimesed, kes ei saa piisavalt magada, võivad langeda depressiooni ja see võib viia insomaniani. Ning vastupidi – palju kvaliteetset und võib teha sind õnnelikumaks inimeseks. 

3. Tunned ja näev välja parem 

Inimesed, kes magavad mitmel järjestikusel ööl vaid neli-viis tundi, võivad kannatada mitmete füüsiliste hädade käes nagu  peavalu ja kõhu probleemid. Lisaks  tekivad normaalsele vananemisele omased ainevahetuslikud muutused. See on ka põhjus, miks me näeme peale magamata ööd kohutavad välja. 

Üheks põhjuseks võib olla kasvuhormoon, mis eritub kõge sügavama une ajal. Saint John `s asuva  Atlantic Health Sciences Sleep Centre`i direktor psühhiaater  Rachel Morehouse on öelnud, et kui me ei maga sügavalt, võib kasvuhormooni eritus organismis olla peaaegu olematu. On kindlaks tehtud, et hormooni tase langeb dramaatiliselt 20 ja 60 eluaasta vahel. Kõrge hormoonitase kehas tagab aga parema lihasmassi ja ilusa naha. Hoia kasvuhormooni tase oma kehas võimalikult kõrge, lihtsaim viis seda teha on magada! 

4. Oled terava mõtlemisega 

Magamatus mitte ainult ei vii kehva terviseni, vaid see mõjutab kendumisvõimet, mälu ja meeleolu. Dr. Jeffery Lipstiz  Toronto unehäiretekeskusest on öelnud, et uni on seotud meie valvsuse, prodiktiivsusea ja reaktsioonikiirusega. Lisaks eelnevale mainib ta, et mäluhäired, vähenenud suhtlemisaktiivsus ja keskendumisraskused on kõik seotud unepuudulikkusega. 

Magamatus võib põhjustada psühholoogiliselt ja füüsiliselt samasuguseid tagajärgi, nagu liigne alkoholipruukimine. Näiteks  17 tundi järjest üleval olnud inimene on umbes samasuguses seisundis, nagu inimene, kelle alkoholi protsent veres on 0,05 (joonud tunni jooksul u kaks drinki) 

5. Kaotad paar lisakilo 

Ei tohiks tulla üllatusena, et vähesest unest tuleneb ka rasvumine. Viimased uuringud on näidanud, et ebapiisavalt magavatel inimestel on kalduvus kaalus juurde võtta. Vähene uni alandab leptiini taset. Leptiin on aga hormoon, mis tekitab täiskõhutunde. Ühtlasi tõstab ebapiisav magamine hormoon greliini taset, mis tekitab näljatunnet ja söömisvajadust. 

Seega mõjutab vähene uni teie toitumisharjumusi, pannes teid sööma suhkru- ja süsivesikuterohkeid toite. Magamatus vähendab insuliinitundlikkust, mis võib põhjustada  II tüübi diabeedi teket. Lühidalt – maga rohkem ja sul on kergem vähem süüa.